Alljärgnev artikkel annab ülevaate ja näpunäiteid selles osas, miks tuleks pakendiarvestus kohe korda teha.
See puudutab just neid ettevõtteid, kes toovad oma tegevuse käigus pakendatud kaupu või materjale Eesti turule, selgitab 1Aruandlus OÜ tegevjuht ja pakendiaruande spetsialist Hans-Kristjan Aasma.
Kõikettevõtlikud inimesed, kes on asutanud oma firma, teavad, et ettevõtte jätkusuutlikuks ja seadusjärgseks toimimiseks on vaja korras raamatupidamist, mida on vaja pidama hakata ettevõtte esimesest päevast. Samasugune nõue ja vajadus kehtib ka korrektse pakendiaruandluse kohta, kuid tihti seda arvestust pidama ei hakata. Seda ei saa ette heita ainult alustavatele ettevõtetele, vaid ka paljudele kogenud ettevõttejuhtidele tuleb see kohustus tihti üllatusena. Julgen öelda, et selle põhjus on ettevõtjate teadmatus.
Mõned firmad ignoreerivad pakendiarvestust
Lihtsustatult võib siis väita, et pakendiarvestuse pidamise puhul jagunevad ettevõtted laias laastus kolmeks. Ühed on sellised, kes peavad seadusest tulenevat arvestus esimesest päevast ja korrektselt, teised on aga sellised ettevõtted, kes arvavad et pakendiarvestus meid ei puuduta, ja seetõttu on arvestus puudulik. Kolmanda rühma moodustavad ettevõtted, kes kohustust lihtsalt ignoreerivad. Meie poole on just viimasel ajal pöördunud paljud just viimase kahe rühma esindajad palvega, kas me saaksime neile kiiresti pakendiaruande sisse töötada ja esitada eelmiste aastate kõik vajalikud aruanded. Selliseid pöördumisi on teinud eri suurusega, mitte ainult suured ettevõtted.
Maksuamet kontrollib pakendiaruandeid
Tekib kohe küsimus, et miks neil ettevõtetel järsku korrektse arvestuse vastu nii suur huvi tekkis. Sellepärast, et maksu- ja tolliamet kontrollib koostöös keskkonnaametiga pakendiaruandeid sama moodi nagu ettevõtte raamatupidamist ning need ettevõtted on saanud nüüd endi üllatuseks maksuametilt järelpärimise pakendiaruandluse kohta.
Mis juhtub, kui pakendiaruandlus pole korras? Esiteks – kui ettevõttel pole korrektset arvestust, siis ei teata ka kui palju tuleb pakendite maale toomise eest aktsiisi maksta. Teiseks on väga oluline, et isegi kui ettevõte oma pakendiarvestuse välja töötab ja pakendiaruanded esitab, tuleb arvestatud pakendite koguselt maksta maksu- aja tolliametile pakendiaktsiisi. Otse maksu- ja tolliametile makstav aktsiis on kümneid kordi kõrgem võrreldes sellega, kui ettevõte oleks mõne taaskasutusorganisatsiooni liige ja tasuks neile teenustasu. Erinevus aktsiisi ja teenustasu vahel tuleneb sellest, et ettevõtjaid motiveerida sõlmima lepingu mõne taaskasutusorganisatsiooniga ja seeläbi pakendeid taaskasutama. Pakendiaktsiis on mõeldud keskkonna saastamist ennetava maksuna, mis motiveerib pakendiettevõtjat suunama enda turule lastud pakendid taaskasutamisele ja ringlusse. Siinkohal ongi ettevõttel mõistlik sõlmida leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga, kes võtab pärast lepingu sõlmimist ettevõttelt üle kohustuse pakendite ja pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Ühtlasi vabastab see ka ettevõtte aktsiisi tasumisest, kuid mitte turule paisatud koguste arvestamisest. Oluline on silmas pidada, et kui ettevõte taaskasutusorganisatsiooniga liitub, siis saab taaskasutusorganisatsioon üle võtta ainult ettevõtte jooksva kvartali arvestatud pakendikogused, mitte aga varasemate perioodide omad.
Miks seda pakendiarvestust üldse pidama peab?
Esimese mõttena tuleb pähe see, et riik saab aktsiisimaksust riigieelarvesse tulusid juurde, kuid tegelikult pakendiaktsiisi fiskaalne eesmärk sisuliselt puudub. (joonis.1)
Pakendiarvestuse pidamise eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid pakendiliike, pakendeid taaskasutada ja ülepakendamist vähendada. Siiani on fookuses olnud tagajärgedega tegelemine ehk pakendite taaskasutamine, mitte aga probleemi ehk pakendimassi vähendamine. Viimastel aastatel on aga riigi hakatud mõtlema rohkem selles suunas, kuidas vähendada turule toodavate pakendite koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendeid.
Sellekohane pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu sai 2017.aasta mais valitsuse heakskiidu, millega sooviti kehtestada kauba pakendi turule toomise aktsiis. Ettevõtjad ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid (sh Kaubandus-tööstuskoda) olid kategooriliselt eelnõu vastu, kuna nad olid veendunud, et turule toomise pakendiaktsiis ei täida oma peamist eesmärki sest see ei aita vähendada turule toodud pakendite kogust.
Surve pakenditele aina kasvab, kuna valitsus kiitis 20.mail 2020 heaks jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu. Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu, jäätmekavu, aga ka jäätmevaldkonna rikkumiste vastutussätteid ja karistusmäärasid. Paljud kohustused kehtisid juba varem, kuid nii direktiivid kui ka eelnõu täiendavad neid. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70%-ni.
Seega ei saa pead liiva alla peita ja loota, et ehk maksuametit minu ettevõte ei huvita või pakendiarvestus saab iseenesest korda. Varem või hiljem tekitab puudulik või olematu pakendiarvestus ettevõttele probleeme. Seda enam, et keskkonnateemad üldiselt on aasta-aastalt üha teravama tähelepanu all.
Kokkuvõtvalt toon välja need punktid, mis aitavad vältida selliste väikeste „ebameeldivate“ järelpärimiste kujunemist suureks probleemiks:
- Pea meeles, et raamatupidamisega samaväärselt oluline on ka pakendiarvestuse pidamine, mida saab tegelikult teha ka täiesti Exceli baasil.
- Sõlmi kohe Taaskasutusorganisatsiooniga leping. See tuleb sulle hiljem üle kümne korra odavam kui maksu- ja tolliametile pakendiaktsiisi maksta.
- Hoia oma arvestusel silma peal ja koosta järjepidevalt aruandeid. Järjepidev ja korrektne arvestus välistab edaspidised ebameeldivused.
Kui vajate antud teemal abi või juhendamist, siis võtke meiega julgelt ühendust kirjutades meie e-maili aadressile info@1aruandlus.ee või helistage 53436944.
Loe lisaks:
