Keskkonnaministeerium esitles eile ettepanekute paketti, millega tahetakse oluliselt suurendada jäätmete liigiti kogumist, põhjustades kokku tulnud erialainimeste seas paksu pahameelt. Eesti peab jäätmete ringlusse võttu suurendama, vastasel korral võib Brüssel Eestit trahvida miljonitesse ulatuva summaga.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul pole kõik ministeeriumi välja pakutud mõtted mõeldud koheseks rakendamiseks. «Me tahame otsused ära teha ja siis anda üleminekuaega. Liigume selles suunas, et kui me ei saavuta jäätmete taaskasutuse suurendamise eesmärke aastaks 2020, siis oleme hästi valmistunud aastaks 2025,» ütles Heinma.
Tema sõnul oli olmejäätmete ringlussevõtt Eestis 2017. aastal 32 protsenti, 2020. aastal tuleks aga jõuda 50 protsendini, 2025. aastal 55 protsendini ja aastal 2035 peaks ringlusse minema juba 65 protsenti jäätmetest. Teisisõnu peaksime 15 aastaga saavutama kaks korda parema tulemuse kui praegu.
Mõjuanalüüsi ei tehta
Ministeeriumi plaanid ning tulemuste mõõtmise viisid olid üsna detailselt esitatud, aga kuulajatel tekkis palju põhimõttelisi küsimusi. Esiteks seati kahtluse alla tulevase seaduse valmimise tempo. Ministeeriumi ettepanekul oleks järgmine kohtumine ja arutelu juunis, vahepeal saaksid huvigrupid tagasisidet anda ning juunist algaks juba tavapärane seaduseelnõu menetlemise protsess. Nimelt ei kavatse ministeerium tellida seaduseelnõule mõjuanalüüsi.
«Me läheme nüüd kuuldut seedima. Kas nüüd valmib kohe seaduseelnõu või arutatakse asja enne töörühmades, kus näeks ka selget mõjude analüüsi, millest me oleme juba ammu rääkinud. Me tahaksime väga selgelt näha kohustusi, mis kellelegi tekivad, ja teada, kui palju nende kohustuste täitmine ühele, teisele või kolmandale asjaosalisele maksma läheb, ja siis saame selle eelnõuga oma ettevõtete ette minna,» ütles kümneid ettevõtteid koondava Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Heinma sõnul ootab ministeerium tagasisidet nii jäätmekäitlejatelt, tootjavastutusorganisatsioonidelt kui kohalikelt omavalitsustelt. Mõjuanalüüsi tellima ei hakata, sest selleks polevat aega.
«Me küsisime mõjuanalüüsi tegemiseks pakkumisi ja selgus, et korrektse analüüsi tegemine võtab aega vähemalt kaheksa kuud. See ei mahu meie ajakava sisse,» ütles asekantsler.
15 aastaga peaksime jäätmete ringlussevõtuga saavutama kaks korda parema tulemuse kui praegu.
«Nii ei saa ettevõtetesse suhtuda, et teie lihtsalt räägite, kuidas asjad teie meelest on. Eelnõu puhul peab olema mõjude analüüs ja sellest nõudmisest me ei loobu. Soovisime selle tegemist juba möödunud aastal,» ütles Potisepp.
Miks mõjuanalüüsi varem ei tellitud, sellele Heinmalt selget vastust ei saanud. Igatahes olevat minister andnud loa asjaga sel viisil edasi minna.
Harjumaal tegutseva Jäätmehalduskeskuse juht Tõnu Tuppits tahtis teada, kas on plaanis suurendada omavlitsuste otsustusõigust jäätmekäitluses, mida varasemad valitsused tasapisi olid vähendanud.
Heinma leidis, et omavalitsustel on niigi palju õigusi ning seal, kus turg toimib, polevat vaja neid suurendada. Kus turg tõepoolest ei toimi, võib lubada omavalitsustel ise jäätmekäitlust korraldada.
Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark leidis, et kui kohalikule omavalitsusele pannakse nii palju kohustusi, siis tuleb anda ka vastavalt õigusi, et asju kontrolli all hoida.
Kõik delegeerivad edasi
«Praegu on selline süsteem, et kohalik omavalitsus peab kõik sisse ostma, ka ühe või teise kohustuse täitmise. See lihtsalt ei toimi. Kas omavalitsus hakkab nüüd tegema hankeid, kus ostab 50 protsendi jäätmete ringlussevõtu kohustuse täitmist eraettevõtte käest? Riik delegeerib kohustuse omavalitsusele, omavalitsus delegeerib selle omakorda eraettevõttele? Kui eraettevõte kohustust ei täida, kas delegeerime siis kohe trahvi maksmise kohustuse talle ka edasi?» küsis Mark.
MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa tõdes samuti, et vastutus ja kontroll peavad olema täpselt reguleeritud. «Kohalike omavalitsuste puhul on vastutusest väga palju juttu, nad vastutavad väga olulise osa eest jäätmekäitluses, aga neil on võimalusi asja kontrollimiseks väga napilt. Millegipärast vastutus on, aga kontrolli ja võimalust seda ellu viia ei ole. Minu arvates oleks meil vaja Eesti jäätmehoolduse päästekomiteed, kes selle vankri kraavist välja tooks,» ütles Vetsa.
Tuppits soovitas ise jalgratast mitte leiutada, vaid võtta eeskuju nendest umbes seitsmest Euroopa riigist, kes jäätmedirektiivide täitmisega edukalt hakkama on saanud. «Rakendame nende kogemusi, tõlgime nende materjalid ära, tellime neilt koolitused. Eelmisel aastal me juba kukkusime endal nina veriseks. Kui me sel aastal samamoodi hüppame, siis kukume jälle,» lausus Tuppits.
Allikas:Postimees
30.mai 2019
