Pakendiaruandlus – kellele ja miks?
Kes peavad pakendiarvestust pidama?
Pakendiaruandluse pidamise kohustus tuleb pakendiseadusest, pakendiaktsiisi seadusest ja muudest õigusaktidest ning mis on eelmise aasta 1. maist kõikidele Eesti ettevõtetele alates esimesest maale toodud või turule paisatud kilost kohustuslik. See on ühtlasi ka üks olulisemaid viimasel ajal toimunud pakendiaruandlust puudutavaid seaduse muudatusi. Sellega seoses kadusid siis ära arvestuse pidamise kohustuse turule laskmise alampiirid (100 kg plastpakendit ja 200 kg muust materjalist pakendimaterjali aastas).
Selleks, et paremini mõista, kas teie ettevõttel on pakendiaruandluse kohustus, tuleks kõigepealt aru saada, kes on pakendiettevõtja. Pakendiseaduse mõistes on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.
Millised on ettevõtte kohustused?
Eestis on kasutusel tootjavastutuse põhimõte. Selle kohaselt tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni hetkeni, mil tootest tekkinud jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Eelkõige tähendab see, et tootja vastutab toodetest tekkinud jäätmete kokku kogumise ja käitlemise eest ja kannab sellega seotud kulud.
Pakendite kokku kogumise ja pakendiregistri aruandlusega seotud kohustuste korral oleks pakendiettevõtjal mõistlik sõlmida leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga, kes selle kohustuse ettevõttelt üle võtab. Ettevõtetel on ka võimalus pakendid ise turult kokku koguda ja see kohustus täita. Samas tuleb arvestada, et pakendite ise kokku kogumine või osutuda keerulisemaks, kui see esialgu paistab ja näiteks müügipakendite tagasivõtmise kohustust sisuliselt ei ole võimalik pakendiettevõtjal endal täita, seega oleks taaskasutusorganisatsiooniga liitumine ainuke mõistlik samm.
Kuidas seda kohtustust täita?
Pakendite kokku kogumise kohustuse saab lepingu alusel taaskasutusorganisatsioonile üle anda, kuid kohustusena üle antava pakendimassi peab ettevõte ise arvestama ning taaskasutusorganisatsioonile edastama. Selle alusel tuleb ka TKO-le teenustasu maksta. Seega peab ettevõttel endal olema toimiv ja järjepidev pakendiarvestus. Aruande esitamise sagedus võib olla kuu või kvartal.
Arvestust saab pidada ettevõtte siseselt või siis seda teenusena sisse osta. Tegemist on suhteliselt spetsiifilise valdkonnaga, mida tihti ükski töötaja või osakond ei soovi endale lisakohustuseks võtta. Väga olulisel kohal on arvestuse sisse seadmisel kõigepealt aru saada, kuidas ettevõttes pakendid liiguvad. Kindlasti vähem oluline ei ole ka algandmete kogumine ja nende andmete usaldusväärsus. Tihti on probleemiks andmete kättesaadavus tarnijate käest või kui isegi saadakse andmeid, siis need ei ole piisava detailsuse astmega nagu seda nõuab pakendiseadus. Siinkohal oleks mõistlik lasta arvestus üle vaadata mõnel spetsialistil või see teenusena sisse osta.
Miks pakendiaruandlust üldse vaja on?
Pakendiarvestuse pidamise eesmärk on suunata ettevõtteid kasutama keskkonnasõbralikumaid pakendiliike, pakendeid taaskasutama ja ülepakendamist vähendama. Ühtlasi koondatakse pakendikäitlejatelt saadav info riigi tasandil ning esitatakse Euroopa Komisjonile Euroopa liidu tasandi kokkuvõtete tegemiseks, püstitatud eesmärkide täitmise hindamiseks ning edasiste sammude astumiseks. Veel suuremas plaanis on see ka vajalik osa Euroopa Liidu majanduse kestlikuks muutmise tegevuskava ehk Euroopa Rohelise Kokkuleppe osa.
Millal tekib pakendiaruandluse auditeerimise kohustus?
Pakendiaruande peavad laskma piiratud kindlustandva töövõtuna auditeerida need pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui kakskümmend tonni aastas. Pakendiettevõtja, kelle audiitorkontrolli aruande kokkuvõte esitatakse märkusteta, on vabastatud kolmel järgneval kalendriaastal audiitorkontrolli korraldamisest
Täiendavate küsimuste korral võite helistada numbrile 53436944 või kirjutada info@1aruandlus.ee
